5/19/2016

Vegan toortoidu koolitus/söömaaeg Vegan Stuudio Toormoor'iga


Hei! Mõni aeg tagasi saime oma peretuttavalt väga vahva kutse mõnusale toortoidu teemalisele koolitusele/söömaajale ning loomulikult ma olin kahe käega nõus! Täna saigi pea 4 tundi selle vahva seltskonnaga veedetud ja jagan oma kogemust ka teiega. Kõigepealt tahan teile tutvustada siis inimesi, kes olid selle ürituse taga - aitäh Marita ja Viktor. Neil on oma vahva ettevõtmine nimega Vegan Stuudio Toormoor. Leiad, neid facebookis siit. Neilt on ka siis võimalik tellida torte, kooke, maiustusi, cateringi, soolaseid ampse või mida iganes hing toortoidult ihaldab! Mulle väga meeldis näha, kuidas inimesed on tõsiselt hingega ja kogu pühendumusega asja juures. Muidugi tänud ka meie võõrustajale ja ülejäänud seltskonnale. Oli tõsiselt mõnus rääkida inimestega, kes on nn samal lainepikkusel. Kuna kannatan ise ka päris tugeva gluteeni talumatuse all (millest ma ei ole väga rääkinud) siis oli hea kuskilt vahelduseks nn tuge ideede ja kogemuste jagamise näol saada. 

Mis see toortoit siis on? Toortoidu all mõistetakse toitu, mida ei ole kuumutatud üle 43 kraadi. Toortoitu töödeldakse peamiselt kuivatades, purustades/blenderdades või pressides. See on toit oma loomulikus olekus, kus säilivad kõik ensüümid, vitamiinid ja mineraalid. Seetõttu on toortoit ka kõige toitaineterikkaim toit. Vegan Stuudio Toormoor tegeleb siis täpsemalt (nagu ka nimest juba aru saada) vegan toortoiduga. 



Okei aga liigume siis selle juurde, mida me täna tegime või mekkisime! Kõige pealt alustasime peale tutvuse tegemist ühe mõnusa banaani-võilille smuutiga. Jah võilille! Täitsa sealt samast koduaiast võililled ja väga maitsev oli. Sellest aga läks meelest pilti teha. 

Järgmiseks liikusime pitsa tegemise juurde. Ma olin nii õnnelik, et sain pitsat süüa sest seal polnud mingit jahu sees. Pitsa põhjakesed olid juba valmis tehtud sest need vajavad päris palju tunde kuivatis seismist. Peale panime esmalt tomatipastat, et see siis selle pitsapõhja pehmeks muudaks ja hiljem seda kokku keerata annaks. Ja siis lisaks kõike muud paremat - seened, tomat, võisalat, herned, lutserni idu, avokaadot, herneid, ananassi, paprikat jne. 




Mmmm. Seda postitust kirjutades juba mõtlen kuidas sööks jälle ühe toorpitsa. Pean ka leidma mingi alternatiivi selle põhja tegemiseks sest kuivatit ja oskusi selle konkreetse põhja tegemiseks mul ei jätku. Aga liigume edasi. Järgmiseks olid meie menüüs soolased korvikesed. Mulle maitses eriti see roheline sisu, mis oli valmistatud siis peamiselt avokaadost, rohelistest hernestest ja karulaugust. Kindlasti kasutan seda kombot kuskil mujal ka. Näiteks tekkis kohe mõte bataadi "friikatest" ja siis see kastmeks. Aga pildilt on veel puudu kaunistused, siis nad nägid eriti kaunid välja aga nagu ikka isu sai enne võitu kui pilti tuli meelde teha. 


Samaaegselt kui korvikesed valmis said alustasime ka nn kevadrullide tegemist ja selleks kasutasime riisipaberit. Ise mõtlesin samal ajal, et jes, ma nii tihti kuskilt instagrammist või tumblrist näinud taolisi kevadrulle (ma muidugi ei teadnud kuidas neid kutsudagi) aga ma ei saanud täpselt aru mida nende tegemiseks kasutatud on. Nüüd ma siis tean ja maitsesid ka mulle. Need leiavad kindlalt oma tee minu menüüsse. Ja samuti saab ju tegelikult ükskõik mida sinna vahele panna. Meie panime võisalatit, kurki, avokaadot, lutserni idusid, porgandit, herneid, suvikõrvitsat.




Tundub juba hulk erinevaid sööke eks? Aga ei me ei olnud veel lõpetanud. Järgmiseks Valmistas Marita meile suvikõrvitsa spagette inda pähkli kastmes. Ma isegi hetkel täpselt ei mäleta, mis sinna kastmesse läks lisaks inda pähklitele, veele ja rosmariinile... Igatahes maitselt meenutab ta hapukoort natuke aga mulle maitseb ta rohkem kui hapukoor maitses. Taolist kastet oli kasutatud ka Vegan restoran V's peediravioolide vahel. Ja no see kuidas see toit välja nägi! Ma sõin paar korda enne silmadega selle eine juba ära. Üks huvitav infokild veel, et neid spagette saab suvikõrvitsast teha väga lihtsalt spiraallõikuriga. Jälle minu jaoks uus ja kasulik info. Seal oli kasutuses Gefu lõikur ning vaatasin, et kaubamajas on ta saadav 16,99€ eest (vaata siit). Ma vajan seda oma köögi inventuuri hulka! 



Ja nüüd on jäänud veel viimane ja kõige magusam amps - puuviljatort. Jah ja ikka toortoiduna. Esmalt sai siis paika pandud põhi, mis oli valmistatud erinevatest kuivatatud puuviljadest ja datlidest ja neid oli siis veel vees leotatud. Nad polnud vesised aga sellised nagu paisunud ja hästi kleepuvad/kokku hoidvad. Järgmiseks läksid sinna põhja kaussi veel riivitud õun, mango, vaarikad, maasikad ja mustikad. Kõige lõpuks nägin midagi väga huvitavat. See kogu kupatus valati üle agariku lahusega, ehk siis agariku pulber panti keevasse vette ja sellele järgnes väga täpne segamine ja jälgimine kunas see segu on õige õhulisusega. Ühesõnaga minu jaoks läks asi väga keeruliseks. Kui kõik oli nii nagu vaja läks see segu koogi peale, et kook nn tarretuks ja paremini koos püsiks. Ja andis ka ta siis ilusa läike. Kaunistuseks läks tordi peale veel kookose vahukoor. Mis maitses NII HÄSTI. Eriti minu kui kookose fänni jaoks. 






Kui kellegil on huvi vegan toortoidu vastu siis soovitan soojalt pöörduda Vegan Stuudio Toormoor poole. Marita ja Viktor on väga meeldivad ja südamega asja juures inimesed!

Toortoidu kohta saate veel lugeda näiteks:
jne. Rohkem materjali leiab kui googeldada inglise keeles - raw food
Toortoidu retsepte leiab näiteks : siitsiit

Millised on teie kokkupuuted toortoiduga? Millised on lemmikretseptid?

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Mirell Põllumäe. Toetab Blogger.

Follow by Email