Reedel tähistasime minu ülivahva papsi sünnipäeva tagantjärgi. Sünnipäeva kingiks oli siis lasketiir, kuhu koos paugutama läksime. Tegemist oli Taktikalise Laskmise Keskusega, mis asub Põhja-Tallinnas. Väga soovitan seda muhetat ettevõtmist kõigile! Ja tulistamine filmides tundub nüüd veelgi ebareaalsem. Kõige mõnusam oli lasta ühe revolveriga ning kõige raskem pumppüssiga (sihtima nagu väga sa küll ei pea sellega vms aga lihtsalt tagasilöök oli mu niigi vigasele õlale ebameeldiv). Hiljem läksime kõik perega Chi'sse sööma. nomnom
Jaaaa nädalavahetuse veetsin Võhandu maratonil. Justi nii! 100km raftiga (kummipaadiga) ning meil kulus selleks 20h. Ausalt, lõpus oli nii tugev väsimus, et jäin kaks korda sõudmise ajal magama. Samas peatused olid ka meil parajalt pikad ning see lisas tublisti tunde juurde.
Tegelikult sai meil ikka väga palju huumorit ka. Eriti algus oli väga metsas meil. Esiteks me lükkasime alles paati vette kui stardipauk juba käis. Teiseks me panime algul vales suunas minema ja siis inimesed kaldalt karjusid, et raftid lähevad kohe jõele ehk teises suunas. Siis me ÜRITASIME kuidagi liikuma saada ühes taktis aga see oli ikka väga võssa algul. Mõtlesin et jusver me küll lõpuni lihtsalt ei jõua aga ära tegime! Aja päris palju kilomeetreid alguses sõitsime me valetpidi paadiga.. Kuni esimese söögi pausini oli kõik väga ladus ja lõbus aga peale söömis jõud rauges. Siis oli juba täielikult kindel tunne, et ei me lõpuni ei vea. Kõik lihtsalt lebotasid paadis, mott oli null. 36km enne lõppu saime uuesti oma hoo üles. Kiiremini kui üldse eelnevalt, väike Jäku viskas kondid soojaks ja oli jaksu jätkata tempokalt. Täiesti lõpus, öösel kuskil 1-2 ajal, hakkas VÄGA külm. Raft oli täiesti jääs ja tuli lihtsalt liigutada, et mitte ära külmuda. Ma pole vist elusees nii hullult värisenud kui siis kui parvest välja ronisin. Aga lõpuks sai kell 3 öösel ning me saime ka finishis oma medalid kaela!
Meie tiim "Suitsevad aerud"
0 kommentaari:
Postita kommentaar